Kui sinust on kunagi Tartu tänavatel mööda tuhisenud jalgrattal lendleva kleidiga naisterahvas, kellel on rattakorvis lilled ja sanga küljes ämbritega kohupiimapanged, siis tõenäoliselt oled sa juba Katrina Randmaga kohtunud. Tegu on tartlannaga, kes küpsetab imelisi torte, juhib igapäevaselt vägesid linlaste poolt palavalt armastatud restoranis Kolm Tilli, inspireerib oma eheduse ja siirusega sotsiaalmeedias ning on lihtsalt üks õnnelik inimene. Järgnevas artiklis avame, kuidas Katrina on oma õnne leidnud, õppinud elu usaldama ning mis peegeldab päriselt tema jaoks tarkust.

Istume Katrinaga ühel teisipäev pärastlõunal tema hubases Ülejõe kodus, nina all aurab kuum kohv ja shar pei tõugu koer nimega Virsik nohiseb diivani ees mõnusat und. Jutustame pikalt kõigest sellest, mida päev on toonud ja viinud, kuidas tal päriselt läheb ja mida eesootav nädal veel enda põues hoiab. Katrinal külas olles on koheselt näha, et tema kirg on toit. Ta armastab toitu teha, uusi retsepte katsetada ja külalisi soojalt võõrustada. “Külalisi kostitades mõtlen alati ette, mida neile pakkuda. Kunagi ei lähe keegi meie juurest tühja kõhu, ega kaasa pakitud toiduta koju. Hommikul ärgates mõtlen toidust, õhtul magama minnes mõtlen, mida hommikuks süüa.” Ka tartlased tunnevad teda eelkõige läbi hea söögi – imelised ja hõrgud küpsetised ning võluvad tordid, mis on rõõmustanud paljude kohalike ja ka kaugemate linlaste südameid, on jõudnud nii pulmapidudele kui ka uusi ilmakodanikke tervitama. Katrina on justkui tordihaldjas, kelle sõnul satuvad inimesed tema ellu just läbi toidu. Ja nii ka meie.

Foto: Erakogu

Väikevallast Saarelt pärit Katrina kirjeldab end eelkõige kui õnnelikku inimest. “Elu on juhtinud mind õigete inimestega kokku, kes toetavad seda, millega igapäevaselt toimetada tahan – olgu selleks siis kokkamine, tortide valmistamine, enda ruumi uueks loomine või suhtes arenemine,” kirjeldab ta õnnelikuks olemise võlu. “Ja mul on väga vedanud, et juhuste kokkulangemise tõttu saan teha igapäevaselt seda, mida kõige rohkem armastan – luua oma kätega midagi maitsvat ja erilist.”

Varasemalt on tartlased Katrinat ehk märganud ka kunagises Tasku armastatud kohvikus Cookbook, kus ta töötas kolm aastat teenindusjuhina. Enne kohvikusse suundumist riputas ta põlle varna Põhjaka mõisas ning liitus Cookbooki tiimiga just sel ajal, kui neil oli käsil uuenduskuur. Seega sai ta ise tulla ja luua uue energiaga oma ruumi, kus toidust südamest rõõmu tunda. “Cookbookis töötamise aastad ja kogemused olid väga heaks platvormiks, kust liikuda edasi restorani Kolm Tilli.” Seal on ta inimeste inimene, kes vastutab selle eest, et menüü oleks rikkalik, tooraine värske ning töötajad ja kliendid rahulolevad ja rõõmsad. “Mõnus on vaadata, kui teenindaja viib külalisele värske hommikusöögi lauda ja vastutasuks näed siirast ja õnnelikku reaktsiooni tema ees olevale taldrikule. Avatud köögis töötamine on nagu laval olek ja restorani külalised su publik. Mulle väga meeldib sedasi tööd teha. Ja kõige rohkem teeb südame soojaks see, kui külalised tulevad kööki, et maitsva toidu eest tänada –  parim tunne.”


Tortide küpsetamine kui teraapia

Muinasjutulised tordid leidsid tee Katrina ellu võrdlemisi juhuslikult. “Mulle sattus kätte Sandra Veeremaa kokaraamat “Kirss tordil” ja peale seda ma sellesse maailma ka täielikult vajusin. Küpsetamise ja dekoreerimise stiil on nende 12 aasta jooksul suures plaanis samaks jäänud. Põhiliseks märksõnaks on ikka ja alati – külluslik.“ Ta soovitab kõigile päriselt kätega tööd teha, sest just tortide küpsetamise ja dekoreerimise käigus on ta mõistnud, kuivõrd teraapiline ja rahustav see tänapäeva kiires maailmas võib olla. “Ma pole kunagi suurelt kuskil välja reklaaminud, et teen tellimuse peale torte või muid küpsetisi ja vot selline on hinnakiri – kuidagi on juhtunud nii, et inimesed on ise minuga ühendust võtnud ja sõna on linlaste seas levima läinud. Muidugi paljud on ka mu Instagramist üles leidnud, kust inimesed mu tehtud töödega kõige paremini tutvuda on saanud,” kirjeldab Katrina küpsetamise teekonda. Hetkel teeb ta küll suuri tellimusi vähem, et oleks eelkõige aega iseendale, kuid tema jaoks on alati olnud põnev, et tort saaks nii seest kui väljast soovija enda nägu, kuid oleks alati pisut maagiline ja salapärane.


Foto: Erakogu

Kõige suurem ja olulisem roll on olla hea abikaasa

Õnnelik abielu on olnud Katrinale väga suur eesmärk. “Olles ise üle mitme põlvkonna esimene naine meie peres, kes saab abielus olemise luksust nautida, siis tean, et see ei ole midagi, mis juhtub elus niisama. See nõuab igapäevast tööd ja pingutamist, et mitte teisest enda ego ja soovidega üle sõita, vaid ühiselt unistada ja elu nautida.” Ta on oma abikaasa Kristjaniga koos mälestusi loonud 15 ilusat aastat. “Mulle hästi meeldib mõte aeglasest elustiilist, mida ma küll veel täiel rinnal nautida ei saa, aga veedan kodus ikkagi suurema osa oma päevast. Koristan, kastan lilli, katsetan uusi retsepte, teen trenni. Aastaid tagasi olin suur ühistrennide sōltlane, aga hakkasin sinna iseennast ära kaotama. Tollase 50 trenni asemel, mida ühes kalendrikuus tegin, olen täna uhke kui jōuan nädalas kolmel-neljal korral treeningmatile, et end pool tundi liigutada,” kirjeldab ta teineteisele ja iseendale pühendamise aja olulisust ja vajalikkust. Ta sügab vahepeal Virsikut, kes on nende peres kasvanud varsti juba kaks aastat. Just tänu Virsikule on Katrinal ja Kristjanil mõnusad ja kindlad päevarutiinid, kuid ka elamusi täis väljasõidud – pikad jalutuskäigud, vahvad tutvused tänavatel, reisid Tartust kaugemale ning kallistused pehmemad kui eales varem.


Foto: Erakogu

Tarkuse võlu on iseendaks jäämine

Katrina sõnul on tark naine keegi, kes usaldab enda kõhutunnet. “Ta mäletab tarkusi, mida ema ja vanaema on temasse kodeerinud ja suudab enda energiat sedavõrd targalt juhtida. Ära ei tohiks unustada ka empaatiat, kuid teiste aitamisse ei tohi ise ära uppuda, tuleb teada enda väärtust ja hoida oma ruumi,” lisab Katrina, kelle jaoks tark naine on haavatav ja päris. “Alati ei tule tarkus koolist vaid elukogemuste ja inimestega, kes su teele satuvad. Vahet ei ole, kas see kogemus või inimene oli hea või halb, ta oli kindlasti vajalik.”

Foto: Erakogu

Teekond emaks saamisel

Katrina loo juures on oluline roll ka tema emaks saamise teekonnal, väljakutsetel ja ootustel. “Ma ei ole kunagi teadnud, kuidas sellest kõige paremini rääkida, aga see on ilmselt siiski vajalik, et üleüldiselt ühiskonnas lastetuse stigmat murda ja normaliseerida, sest meie lapsevanemateks saamise teekond on varsti kestnud juba kolm aastat,” soovib Katrina siiski valgust tuua ka kõige olulisemale etapile ja väljakutsele oma elus. “Ma esiti ei arvanud, et nii paljud paarid samaga silmitsi seisavad nagu meie,” kirjeldab Katrina. “Ühel hetkel sa lihtsalt ärkad hommikul üles ja saad aru, et söögilaua tagant on keegi puudu ning seda tühimikku enam taimede või koeraga täita ei saa. Ma poleks vist kunagi osanud arvata, et selle kõigega nii kaua aega läheb ja meie teekond võib olla niivõrd väljakutsete rohke.”

“Tänavu kevade alguses jäimegi beebi ootele. Ärevus selle ümber oli enda sees suur. Iga nädal tegin uue testi, et vaadata kas triip on ikka alles. Oli. kuni läksin end arvele võtma ja selgus, et rasedus on peetunud. Korraga oli vaip jälle alt tõmmatud. See mõte, et kõhus ei olegi kedagi ei tulnud mulle isegi pähe, ma ei mõelnud sellele kordagi. Kuidagi niivõrd ebaaus tundus see peale kõiki neid oodatud aastaid. Lihtsalt see tunne oli niivõrd raske – tundsin, et olen oma peetunud rasedusega ainuke, sest sellest pigem ei räägita kuskil avalikult ja peetakse justkui tabuks, aga mida rohkem ma inimestega ikkagi olen sel teemal oma lähikonnas arutanud, seda enam oleme aru saanud, et see on niivõrd tihe juhtuma ja ei ole midagi häbiväärset. Igaühe teekond on erinev, anname endale aega, et taastuda ja energiat koguda – tänavu sügisel alustame oma IUI-protseduuri ja teekonnaga. Eks näis, millal meie ellu üks beebi tuleb, aga teame, et ta tuleb!”


Foto: Erakogu

Lastes elul end inspireerida

Katrina katsub ilu näha kõiges selles, mis on ta ümber. “Mind väga inspireerib aasta- ja hooaegade vaheldumine, sest sellest saan innustust ka tortide kaunistamisel.” Ta on oma emalt pärinud mööbli ümberpaigutamine kombe. “See tähendab seda, et aeg-ajalt liigutan söögilaua uude kohta, vahetan koduseintel pildid välja, tōstan taimi ja patju ümber. Olen sedasi suutnud vältida üleliigset kulutamist hooaegade vaheldumise ajal, pigem kasutan ära neid ressursse, mis juba olemas ja muudan sedasi üldmuljet,” kirjeldab Katrina koduseinte vahel uue energia loomise võlu ja unistab vaikselt abikaasaga aga hoopis tagasi maale kolimisest. “Aias pahkluudest kõrgemal kasvav vōililledest kolletav muru on minu meelest pigem iluks, kui pinnuks silmas. Lihtsalt molutamine on ka omamoodi kunst.”

Veel naudib ta puhkusel käimist ja keskkonna vahetust, sest just nii naaseb ta alati koju tagasi uue ja puhanud meelega. “Kõige enam inspireerivad mind inimesed, kes ei suuna sotsiaalmeedias oma jälgijaid koguaeg uusi asju tarbima, vaid pigem annavad juhiseid, kuidas olemasolevat maksimaalselt ära kasutada.”

Ka Pinterest ja YouTube on tema jaoks vägevaks inspiratsiooni allikaks. “Saan sealt piiluda nii paljude endast täiesti erinevate inimeste kodudesse ja päevarütmidesse. Väga rahustav on lihtsalt jälgida kedagi kokkamas või oma aia eest hoolitsemas. Igaüks saab enda rõdul või aknalaual tomatit ja salatit kasvatada, lihtsalt seeme tuleb mulda panna.”


Foto: Erakogu

Siit leiad inspiratsiooni ammutamiseks Katrina lemmik-YouTube’i kanalid

Katrina lemmikud Tasku keskuses

“Minu lemmikud Taskus on Lindex rõivakauplus, kus on hea mugav pesuvalik, lihtsad heast materjalist kleidid ja kvaliteetsed kudumid. HEMTEX oma skandinaavialiku valikuga on ka alatiseks mu südame võitnud. Just ostsin sealt küpsetamiseks vajaminevaid armsaid lisavidinaid. Ma kiikan ka alati sisse Mangosse, nende boheemlaslikud kleidid ja lahe valik aksessuaare meeldivad mulle väga. Gardest lillepoest võtan külla minnes päevakimbu ja Apothekast ostan näohooldustooteid ja vitamiine. Pilte prindin Boft pildiautomaadist ja Kunst & Hobist leian pildiraame ja pabereid.”


Foto: Erakogu

Elu on elamiseks – just praegu, sellel samal hetkel

Katrina on inimene, kes ei pea end ülemäära sotsiaalseks, kuid kellega ometi võiks rääkida tunde ja tunde. Sestap palusime tal meie jutustamise lõpetuseks anda lugejatele kaasa mõttelõng, millest ta ise igapäevaselt johtub. “Ära pidevalt unista tulevikus, ära ela puhkuse nimel, homse nimel, nädalavahetuse nimel. See on igati okei, kui teed endale nädala sees vaba päeva, istud botaanikaaias, pikutad pargis murul või kodus diivanil. Käid rattaga sõitmas, õhtul ujumas. Jood pokaali veini, sööd pakk krõpsu.” Katrina sõnul on igapäevane tavaline elu niivõrd äge ja loomupärane, et seda tasub igal hetkel hoida ja jäädvustada. Tihtipeale puhkusel olles inimesed postitavad palju pilte enda ümbrusest toidust ja tegevustest, aga kodus olles ei märka, et seda kõike on võimalik ka enda igapäeva ellu tuua. “Soovitan kõigil katta kodus ka õhtusöögiks ilusti laud ning seeläbi investeerida aega oma ümbrusesse. Nii mõnus on elada puhtas ja korras kodus. See ei ole pinnapealne olek, vaid iseenda armastamine, sest kui mul on kõige parem olla, siis on teistel ka mu ümber hea.”


Foto: Erakogu